Kiwanise lugu
Kiwanis asutati Detroitis, Michiganis, 21. jaanuaril 1915 proffessionaalse organisaatori Allen Bowne poolt. Klubi esimene liige oli ärimehest rätsep Joseph Prance. Algne klubi nimi “Heatahtlik Vendade Seisus”, mille eesmärk oli eelistatud kohtlemine professionaalsete äritehingute vastastikuseks vahetamiseks, muudeti aasta jooksul “Kiwaniseks”- võetud ameerika indiaanlaste terminist “Nun Keewanis”, mis tähendas umbes “Ennast Väljendama”. Oli ka saanud selgeks, et algsel ideel puudus kandepind paljude liikmete seas. Organisatsiooni eesmärgiks sai “ühiskonna teenimine”, humanitaarne kontseptsioon, millest Kiwanis pole kunagi eemaldunud. Kohe seejärel “ostis Kiwanis ennast oma organiseerijalt Allen Browne’ilt välja” ning hakkas kasvama.
1916 levis Kiwanis Kanadasse (Hamilton, Ontario), muutudes “Internationaliks”. 1962. aastal loodi esimene klubi Mexicos (Tijuana, Baja California), millega muudeti kaua kestnud traditsiooni teenida ainult Ameerika Ühendriike ja Kanadat. 1963. aastal asutati esimene klubi Viinis, Austrias. Hiljem moodustati Kiwanis International European Federation, mis liitis endaga 800 klubi 22,000 liikmega. Samas jätkus laienemine ka teistes maailma piirkondades, enam kui 70 riigis.
Kiwanis International täna
Täna on teenindus-klubide liikumine suurim, paremini aksepteeritud ning rohkem tuntavam kui kunagi varem ajaloos. Kiwanis International on üks maailma suurimatest ning kõige enam respekteeritud teenindusorganisatsioon. Siia kuulub umbes 8,400 klubi rohkem kui 70 riigis 320,000 liikmega. 1987. aasta juulis, Kiwanis Internationali 72. aastakoosolekul Washingtonis kooskõlastati põhikirjaga naiste osavõtt klubi tööst. See muudatus mõjutab jätkuvalt Kiwanis-liikumise dünaamikat. Osalemine klubis garanteerib liikmetele võimaluse töötada koos teistega oma ühiskonna ja tema inimeste heaks.
Eestis asutati esimene klubi 1992. aasta kevadel Keilas. 9 aastat aktiivset tegevust on kujundanud välja klubi omapära ning tõestanud Kiwanise idee elujõulisust Eesti ühiskonnas.